Eesti Vabariik on saanud alates taasiseseisvumisest miljardeid kroone riiklikku tagastamatut välisabi. Aastatel 2000-2013 saab Eesti välistoetusi kokku üle 5,4 miljardi euro, mida on pea samapalju kui 2011. aasta riigieelarve. Valdav osa toetustest tuleb Euroopa Liidu struktuurivahendite kaudu, kuid lisaks kasutab Eesti Šveitsilt ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonnalt saadud abi. Toetused lähevad peamiselt Eesti majanduse, hariduse, infrastruktuuri ja keskkonna edendamiseks.
Haldusvõimekuse arendamine
Eesti riigijuhtimise parendamiseks toetab Euroopa Sotsiaalfond Eesti ametnike ja ühenduste koolitamist, arendamist ning riigile oluliste uuringute korraldamist aastatel 2007-2013 kokku ligikaudu 338 miljoni krooniga. Alates 1. jaanuarist 2011 koordineerib Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite osakond haldusvõimekuse suurendamiseks mõeldud toetusraha jagamist ning vastutab sihipärase kasutamise eest.
Täpsemat infot vaata Avaliku teenistuse veebilehelt.
Statistika:
Eesti saab toetust järgmistest finantsvahenditest:
Euroopa Liidu struktuuritoetuse eesmärgiks on toetada majanduse arengut ning vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul. Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetust ligi 3,4 miljardi euro ulatuses.
Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse projekte, mis edendavad Euroopa Liidu territooriumi paremat lõimumist. Prioriteedid ja tegevused erinevad programmide lõikes, näiteks majandusliku konkurentsivõime arendamine, innovatsioon, ligipääsud, keskkond ja riskide ennetamine, mereohutus, turism, piirkonna sidudus, asulate ja kogukondade koostöö jne. Euroopa territoriaalse koostöö raames on Eestil võimalik kasutada lisaks ligi 52,4 miljoni eurot. Lõplik summa võib kujuneda veelgi suuremaks, sõltudes siinsete projektipartnerite aktiivsusest.
Toetamise eesmärgiks on investeeringu- ja arendusprojektide rahastamise kaudu aidata kaasa sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele laienenud Euroopa Majanduspiirkonnas ning soodustada EL-i uute liikmesriikide püüdlusi täisosaluseks laienenud siseturul. Finantsmehhanismide toetussumma perioodiks 1. mai 2004 kuni 30. aprill 2009 oli üle 30 miljoni euro. Norra ja EL kirjutasid 28. juulil 2010 alla uuele kokkuleppele, mille järgi toetussumma suuruseks Eestile aastatel 2009-2014 on 44,6 miljonit eurot.
Rahastamiskokkuleppe kohaselt suunatakse enamik toetusest valdkondlikele programmidele, mille läbiv põhimõte on muuta Eesti elukeskkond elanike tervist soosivamaks. Perioodil 2007 – 2012 toetab Šveitsi konföderatsioon Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut 39,92 miljoni Šveitsi frangi ehk umbes 24 miljoni euroga.
EL Üleminekutoetus (Transition Facility) on Eesti administratsioonile suunatud abimeede, mille kaudu jätkatakse Phare programmi raames finantseeritavate valdkondade toetamist pärast liitumist Euroopa Liiduga. Sarnaselt Pharele on ka EL Üleminekutoetuse eesmärgiks Eesti institutsionaalse arengu tõstmine ning haldussüsteemi EL-i nõuetega vastavusse viimine.
- Põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetused
Euroopa Liidu eelarveperioodil aastatel 2007-2013 on Eestil võimalik maaelu ja põllumajanduse toetamiseks kasutada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi üle 175 miljoni euro ning kalanduse toetamiseks Euroopa Kalandusfondi vahendeid üle 105 miljoni euro ulatuses. Täpsem info: www.agri.ee ja www.pria.ee
Euroopa Liit pakub lisaks struktuurivahendite rahadele toetusi laias spektris valdkondades. Ülevaate võimalustest saab Euroopa Liidu struktuuritoetuste kodulehelt.
